Venno Loosaar jäi 10 aastase tüdruku seksuaalses väärkohtlemises süüdi

Sass Henno
Categories

Meelelahutaja ja lasteürituste juht Venno Loosaar jäi kolmapäeval lõplikult süüdi alla 10-aastase tüdruku seksuaalses väärkohtlemises, sest riigikohus ei võtnud tema kaitsjate kaebusi arutusele. Tegu ei ole algselt Julge Rääkida avalikustatud juhtumiga.

Fotol Venno Loosaar Harju Maakohtus. Fotograaf: Remo Tõnismäe

Kaitsjad Ene Mõtte ja Anu Toomemägi taotlesid riigikohtult Harju maakohtu otsuse täielikku ning Tallinna ringkonnakohtu otsuse osalist tühistamist ning uut otsust, millega mõistetaks Venno Loosaar talle esitatud süüdistustes õigeks või saadetakse asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks sama ringkonnakohtu teisele kohtukoosseisule. Riigikohus ei pidanud kaitsjate kaebust põhjendatuks ning seda arutusele ei võtnud.

21. juunil jättis ringkonnakohus 52-aaastase Venno Loosaare süüdimõistmise alla 10-aastase tüdruku seksuaalses väärkohtlemises muutmata, kuid tegi täpsustusi lasteporno materjali episoodis ja mõistis ta selles õigeks. Samas jättis kohus muutmata talle mõistetud tingimisi vanglakaristuse.

Ringkonnakohus leidis, et kannatanu ütlused tervikuna on olnud järjepidevad, ajas muutumatud, nendes ei esinenud lahknevusi tunnistajate ütlustega ega teiste kogutud tõenditega ning ütlused olid eluliselt usutavad, seega oli kohtu hinnangul kokkuvõtvalt tõendatud Loosaare süü tahtevastases sugulise iseloomuga teos lapseealise suhtes.

Ringkonnakohus mõistis Loosaare aga õigeks lasteporno omandamise süüdistuses. Kohus selgitas, et vastutus omandamise eest on seadusesse lisatud alates 23.12.2013. Enne seda kuupäeva nägi teokoosseis ette vastutuse vaid valmistamise või hoidmise, teisele isikule üleandmise, näitamise või muul viisil kättesaadavaks tegemise eest.

Loosaarele on esitatud lasteporno omandamise süüdistus, et ta omandas eeluurimisel tuvastamata ajal 19 pildifaili ja 4 videofaili ning hoidis neid oma elukohas. Ringkonnakohus selgitas, et selleks, et Loosaart saaks süüdi mõista lasteporno omandamises, tuleb prokuratuuril tõendada, et nimetatud materjal on omandatud vähemalt peale 23.12.2013, kui seadus muutus.

Selliseid tõendeid kogutud ega kohtule esitatud ei ole. Ka 19 pildifaili ja 4 videofaili metaandmetes märgitud ajad on kõik enne 23.12.2013 ning piltide loomise ajaks on märgitud metaandmetes 06.05.2013.

“Kuna muid tõendeid selle kohta kogutud ei ole, siis tuleb asuda seisukohale, et süüdistatav omandas süüdistuses märgitud 19 pildifaili ja 4 videofaili 06.05.2013 ehk enne 23.12.2013, mistõttu ei ole võimalik süüdistatavat süüdi mõista lasteporno omandamises,” märkis ringkonnakohus.

Küll aga ei toonud osaline õigeksmõistmine endaga kaasa maakohtu mõistetud karistuse muutmist. Maakohus on juba karistuste mõistmisel süü suuruse arvestamisel mõistnud karistuse tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra, mis ka ringkonnakohtu hinnangul vastab Venno Loosaare süüle.

Veebruari lõpus tunnistas Harju maakohus Loosaare süüdi tahtevastases sugulise iseloomuga teos lapseealise suhtes ja mõistis talle liitkaristuseks viis aastat vangistust tingimisi viieaastase katseajaga. Lisaks määrati talle kohustus osaleda sotsiaalprogrammis.

Samuti tunnistati Loosaar süüdi selles, et ta omas loata 16-kaliibrilist tuvastamata numbriga sileraudset kaheraudset püssi ja piiratud tsiviilkäibega laskemoona.

Kinniste uste taga toimunud kohtuvaidluses taotles Põhja ringkonnaprokurör Arika Almann Loosaare süüdimõistmist ja tema karistamist viieaastase vangistusega, millest tal tuleb kohe vanglas ära kanda neli kuud. Karistuse ülejäänud osa palus prokurör talle mõista tingimisi viieaastase katseajaga.

Loosaare kaitsja, vandeadvokaat Ene Mõtte taotles oma kaitsealuse õigeks mõistmist alaealise seksuaalse väärkohtlemise süüdistuses, samuti lastepornomaterjalide ja isast maha jäänud vanaaegse sileraudse püssi omamise süüdistustes.

Kuna kohtuprotsess toimus kinniste uste taga, siis avalikkusele istungitel toimuva kohta teavet ei anta.

Mullu juunis alanud protsessil ei tunnistanud Loosaar end kuritegudes süüdi. Loosaar on BNS-ile kinnitanud, et tema vastu esitatud süüdistus on täiesti alusetu ning tegemist on õnnetu arusaamatusega.

“Olen 26 aastat teinud televisioonis lastesaateid, viinud läbi lasteüritusi ja kontserte, olen õppinud end häälestama lastega samale lainele ning saanud sellega hästi hakkama. Kuid mul puudub laste suhtes igasugune seksuaalne huvi ning minu hing on puhas,” kinnitas ta.

Loosaarele ette heidetav tegu on toime pandud palju aastaid tagasi ning jõudis prokuratuuri kinnitusel õiguskaitseasutusteni alles nüüd, sest teo toimepanemise ajal ei saanud kannatanu oma noore ea tõttu aru sellest, mis temaga toimus.

Pärast kriminaaluurimise käivitamist leidis politsei Loosaare valdusest läbiotsimisel 19 fotot ja neli videot lastepornoga ning ka vanaaegse sileraudse püssi, mille omamiseks tal luba puudus.

ERR: Loosaar jäi alla 10-aastase tüdruku seksuaalses väärkohtlemises süüdi

Veel lugusid

Prokuratuur viis Meelis Eskola aka DJ Cityflash vägistamissüüdistusega kohtusse

25. mail 2023 algab esimene kohtuistung kriminaalasjas, kus artist DJ Cityflash kodanikunimega Meelis Eskola lõpuks vägistamise paragrahvi alusel kohtu ette jõuab. Kui kellelgi on veel teavet, et see kohtu ette astuv kodanik on toime pannud vägistamisi vms seksuaalkuritegusid, andke nüüd sellest kindlasti teada. Kõikvõimalikku asjakohast informatsiooni võite edastada ka Lääne Prokuratuuri prokurör Merike Lugnale. Tegu on Riigiteataja.ee lehel avaldatud avaliku informatsiooniga.

Sotsiaalmeediapostitus, millest kõik algas

Mittetulundusühing Julge Rääkida tähistab 2024. aasta 10. oktoobril oma registreerimise 6ndat sünnipäeva. Eesti massiliste uimastava vägistamise juhtumite menetlusprobleemide ning kurjategijate avalikustamise eesmärgil loodud organisatsioonist on saanud kuue aastaga eraalgatuslik seksuaal- ja suhtevägivalla kuritegude kompetentsikeskus. Enne kuuenda küünla süütamist mitmete lahendamata juhtumitega kaetud laual tundub sobiv hetk vaadata tagasi möödunud aastatele.

Võrumaa vägistaja Robyn-Marcos Vähi sai tingimisi kriminaalkaristuse

Täna käisin Õhtu saates, kus julgeb rääkida oma loo ühe jõhkra kuriteo ohver. Kurjategija sai küll pisikese tingimisi noomituse…. vabandust, kriminaalkaristuse, aga küsimus, milline karistus tegelikult sellisid inimesi muuta suudaks, on vastamata. Kohtuotsus on avalik ja iga üks saab teha omad järeldused. Selle looga kokku puutudes tundsin korduvalt, et osad kurjategijad, kes ei näita üles vähimatki kahetsust tehtu pärast ega ole võimelised võtma oma tegude eest mingitki sisulist vastutust, vajaks keemilist kastreerimist. Sest neil juhtudel on üks inimene saanud eluaegse psühhotrauma, kuid teine lihtsalt ühe paberi, kirjaga “Kohtuotsus,” mis ta elu kuidagi ei mõjuta. Isegi varem karistamata korruptantidele ja varastele teotlevad prokurörid reaalseid vangistusi. Aga paragraaf 141 tundub karistusi vaadates nagu oleks see kiiruse ületamine. Me peame nendest asjadest rääkima, sest vaikimine aitab ainult kurjategijaid.
Toeta meid „Julge Rääkida“ vägivallavaba Eesti visioon Loe meist
Nimi Julge Rääkida MTÜ Kopeeri MTÜ nimi Kopeeritud!
Kontonumber EE357700771003335849 Kopeeri kontonumber Kopeeritud!
Annetusi kogutud 2024 jooksul, 14.11 seisuga € 768
Senine tegevus
Katnud 6 kannatanu õigusabikulud
Suunanud 38 juhtumit politseisse
Jõustunud 6 süüdimõistvat kohtuotsust
Korraldanud 259 teavitusloengut
Avalikustatud 8 toimepanijat
Tugiisiku toetus 3 ülekuulamisel