Uuring: Eestis on 170 000 inimest kogenud lapsena seksuaalset väärkohtlemist
Värsket datat 170 000 seksuaalselt väärkoheldud last Eestis. Õudne on see, et kõiki, kes selle teemaga tegelenud on, ei jahmata siin miski.
Tehke katse. Saage sõpradega kokku ja hakkake meenutama lugusid lapsepõlvest, kus mingid onud, tädid, vennad, isad või kasuvanemad, bussis, pargis, perekonnas, midagi “imelikku” üritanud on.
Mul endal tuli lambist meelde mingi haisev vanamees, kes Annelinnas bussis mu kõrvale istuma trügis ja siis tuimalt oma jorri välja võttis ja ona panema hakkas. Käisin siis 5ndas klassis. Umbes selle järgi panin aja paika, et tunnid lõppesid meil viiendani õhtu poole. Olin selle loo täiesti ära unustanud. Aasta võis olla siis mis? 1993? olin 11? Kuigi kodus oli räägitud, et sellisel juhul tuleks alati ära joosta, kõvasti appi karjuda ja teiste täiskasvanute juurde minna, ma ei teinud midagi sellist. Hoidsin koolikotti süles ja vaatasin aknast välja. Ei kartnud. Bussis oli veel rahvast eemal. Ja kui minu peatus tuli, tõusin püsti läksin liputajast mööda ja unusatasin selle episoodi mitmekümneks aastaks, kuni see lambist mul ühe loengu ajal meelde tuli.
Loogiline, et ma kodus ei rääkinud sellest ka. Kui kodukeskkond on selline, et lapsed saavad õiendada isegi siis, kui koolis kahe saavad, vihik kortsus on või kinnas ära kadus, siis ei julge nad rääkida midagi, mille pärast kardavad, et õiendada võib saada. Ohvritsüüdistav mentaliteet on pärit samuti meie “armastavatest” kodudest. Lapsed jätavad enda teada need lood, sest vanemad on tõestanud, et nad ei vääri usaldust.
Paljud võivad mõelda, et mis siis üks liputaja ära ei ole, igas külas on mõni. On uuringuid, kes ütlevad, et liputaja pole üldse ohtlik ja las ta olla. Samas on ka uuringuid mis ütleb, et on seksuaalkurjategijaid, kes vajavad erutumiseks järjest tugevamaid stiimuleid. Fantaasia viib fotode ja videodeni, fotode ja videode vaatamine viib päris laste vaatamiseni, vaatamine viib groomimiseni, katsumiseni ja nii edasi.
Igal teisel inimesel on neid lugusid. Katsetage kasvõi oma seltskonnas. Naistel rohkem, poistel vähem, aga paljudel on.
Uus uuring jahmatab: ligi 170 000 eestimaalast on lapsena kogenud seksuaalset väärkohtlemist
