Mittetulundusühing Julge Rääkida tähistab 2024. aasta 10. oktoobril oma registreerimise 6ndat sünnipäeva. Eesti massiliste uimastava vägistamise juhtumite menetlusprobleemide ning kurjategijate avalikustamise eesmärgil loodud organisatsioonist on saanud kuue aastaga eraalgatuslik seksuaal- ja suhtevägivalla kuritegude kompetentsikeskus. Enne kuuenda küünla süütamist mitmete lahendamata juhtumitega kaetud laual tundub sobiv hetk vaadata tagasi möödunud aastatele.
„28. augustil 2018 pärast telefonikõnet tuttavalt, kelle tüdruksõpra Türil toimunud majapeol uimastati, postitasin oma Facebooki seinale üleskutse hakata avalikustama seni mahavaikitud niiöelda korgijoogijuhtumeid. Mõne päevaga laekus sõnumite teel sadu juhtumikirjeldusi ning üle 30 toimepanija nime,“
meenutab Julge Rääkida asutaja kirjaninik ja toonane räppar Sass Henno.
Sotsiaalmeediapostitus, millest kõik algas, nägi välja selline:
“Ma ütlen selle välja. Korgijoogi-vägistajatega tuleb lõpp teha. Palun leiame nad üles. Tunnistame nende vastu. Teeme nad avalikuks. Ärkasin täna sõbra kõne peale, et ta tüdruk sai eile korki. Tüdruk õnneks elus ja kuna sõber oli juures, kui ta kokku kukkus, siis keegi teda kuskile ärakasutamiseks vedada ei saanud. Aga seda juhtub igal kuradi nädalavahetusel üle Eesti. Kuna veedan ka oma nädalavahetuste ööd klubides, kuulen rahvasuust neid kohutavaid lugusid okseleajavalt palju.
Ütlesin sõbrale ka kohe, et tuleks teha 12 tunni jooksul avaldus ja kuseproov, kus siis ainete jäljed näha, et oleks menetluseks alus. Ütlesin ka, et need tüübid, kes korki kasutavad, teevad seda pigem uute ohvritega uuesti ja uuesti. Asja mahavaikimine ja see tunne, et me midagi ei saa teha, laseb sisuliselt vägistajatel segamatult edasi pidutseda. Ja ma arvan, et mõni selline tüüp võib olla minu sõbralistis ka. Tean ühte advokaadi poega, kes on seda oma tuttavale tüdrukule teinud ja ööklubi turvameest, kes jäi võitjaks väites, et pilditu tüdruk ise tahtis temaga turvaruumis seksida. See on jälk maailm, kus headus alati ei võida. Aga me saame aidata kaasa, et edaspidi võidaks. Ja tean paljusid häid inimesi, kes pole lihtslat nende lugudega menti läinud. Need ülalmainitud tüübid peaks tegelikult täna vangis olema.
Ja neid juhtumeid on võimalik lahendada. Ja selle teema avalikkuse ees hoidmine suudaks panna nii politseile ja proksile kuni kantsleriteni välja surve, et neid juhtumeid mitte lahendamata jätta. Tulemus oleks see, et need oma arust ägedad vennad, kes arvavad, et on lahe GHB-ga tüdrukuid pildituks joota ja siis läbi une ilma nõusolekuta
seksida, saab tegelikult vastutama panna. Ja kinni panna. See on kõige jälgim kuriteo liik, kus kurjategijad kõnnivad enamasti vabalt ringi, tänu sellele haigele mentaliteedile, kus häbistatakse ohvrit mitte vägistajat. Missiis, et sa ei ole kunagi süüdi, kui sa jood valet jooki. Sa oled süüdi, kui sa tüdrukule mürki sisse joodad.
Ma ei hakka teile pikalt rääkima, mida selliste korgirünnakute ohvriks langemine inimese hingeelu ja psüühikaga teeb või kuidas tekib tüdrukutes enesesüüdistamine ja soov seda rõvedat kogemust mitte kunagi meenutada. Mu väga lähedane inimene on nooruspõlves selle üle elanud. Ja seepärast mõistan hästi, kuidas sa üksi ei suuda pärast politseisse minna. Sest kui sa oled niigi igas mõttes katki, kui palju sa tahad vastata küsimustele: “mis teil seal siis väidetavalt juhtus?” jne?
Aga mul on palve. Jaga mu postitust, et see jõuaks nendeni, kes tänaseni on veel vait olnud, sest pole julgenud, tahtnud, saanud või riskinud sellest rääkida.
Kui sul, sinu sõbrannal, sinu lapsel või mõnel tuttaval, on tutvusringkonnas neid juhtumeid või ka sina tead neid tüüpe, kes selliseid asju teinud on, või kui keegi tunned, et tahad mind selle vastiku teemaga tegelemisel järgnevatel aastatel aidata, siis kirjuta mulle. Ma luban, et kogu see info ei liigu minust ilma sinu loata mitte kuhugi edasi. Ja ära karda, ma ei kuritarvita su usaldust. Võin anda ka nõu, kus saad rääkida sõltumatute juriiidiliselt pädevate nõustajatega anonüümselt, oma nime avaldamata. Nõustajatega, kes on aidanud mõnedel juhtumitel ka kohtusse jõuda.
Lihtsalt palun ära keera pead ära või ütle, et see pole oluline probleem. Kui sind ei puuduta, siis sinu õde, tütart või sõbrannat puudutab. Vaikimine aitab ainult neid vägistajaid, kelle jaoks see on lihtsalt fun. 6-7 aastat tagasi, kui ma hakkasin naistepeksmise rõvedusest kirjutama, oli see ka ühiskonnas mahavaikitud teema. Täna
enam pole. Mul on tunne, et on viimane aeg korgijoogivägistajatelt nende puutumatus ära võtta. Riik ei suuda noori nende eest kaitsta, aga me ise suudame, kui selle teema avalikkuse ette toome.
Niisiis. Kas tead mõnda tüüpi, kes on tüdrukule korki pannud? Või sul on lugu, kus sa ei ole julgenud avaldust kirjutada? Või tunned, et tahad abiks olla, sel teemal kirjutades, meedias sõna võttes või 2018/2019 õppeaastal sellest koolides rääkides? Jaga mu postitust. Ja kirjuta mulle facebookis või ”
Postitus, mida kajastasid nii Postimees, Õhtuleht kui Delfi kogus kiiresti tuhandeid reaktsioone ning jagamisi. Selle tõttu laekunud juhtumite jõhkrus ja riigiasutuste poolne soovimatus nendega tegeleda ongi olnud MTÜ Julge Rääkida mitteametlikuks alguseks.
Juba 2018. septembris kohtus toonase justiitsministri Urmas Reinsalu juhtimisel ümarlaud koos prokuratuuri ja PPA esindajatega. Sass Henno andis prokurör Saskia Kasele üle mälupulga sotsiaalmeediapostituse reaktsioonina laekunud vägistamisjuhtumite lühikirjeldustega, kus nii kannatanud kui nende lähedased olid teatanud üle 30 toimepanija nime.
„Teadaolevalt ei alustatud ühegi sel mälupulgal olnud toimepanija suhtes isegi kriminaalmenetlust, kannatanute vastu ei tundnud samuti keegi huvi. Ju ei olnud selline kodanikualgatuse korras juhtumite kogumine riigiametnike meelest kuigivõrd tõsiseltvõetav,“ kommenteerib Henno ja lisab: „Ometi me elame riigis, kus iga naine teab mõnd sõbrannat, keda on uimastatud, vägistatud või muul moel seksuaalselt väärkoheldud. See on justkui vaikiv teadmine, millele me piisavalt tähelepanu pööranud ei ole.“
Tänaseks on Julge Rääkida kujunenud organisatsiooniks, kes vastab vabatahtliku töö korras ohvrite pöördumistele, suunab neid abisaamiseks pädevate osapoolte poole ning vahendab juhtumine kajastamist meedias, eesmärgiga vähendada toimepanijate karistamatuse tunnet ning tõsta avalikkuse teadlikkust. „Lisaks avalikkuse teavitamisele, rahastame tänaseks ka väikeses mahus ka kuriteoohvrite õigusabi. Teeme seda rahast, mida õnnestub mul loenguid andes teenida,“ selgitab Henno. „Lühidalt on Julge Rääkida justkui infokeskus, kes korraldab loenguid ja koolitusi haridusasutustes ja noortekeskustes, ning nende loengute eest saadud rahast maksab kinni advokaatide töötunde, kes omakorda üritavad maksma panna õiguse neis juhtumites, mida prokuratuur ja Politsei pole kohtusse viinud. Neid juhtumeid on paraku massiliselt,“ lisab Henno.
Kui tahad Julge Rääkida tegevusi toetada, sõlmi väike püsikorraldus
Mittetulundusühing Julge Rääkida
EE357700771003335849
